( tekst on kirjutatud 10.05 )
Tere tere, vana kere.. nagu meil välismaaturistid siin juba puterdada üritavad J
..ja kõikidele emmedele ilusat emadepäeva ka meie poolt!
Eelmises blogis sai kirjutatud, et meil tuleb Lumivalgukese näidend ja peale seda lähme pidu panema. Ja nii oligi! Kõige pealt siis etendusest. Mul on kahju, tõeliselt kahju, et ei saanud seda etendust videomaterjalina salvestatud. Midagi nii kihvti ja naljakat pole ammu näinud. Tervet show’d võib kirjeldada kui Lumivalgekest uues kuues – mõnusas huumorikastmes mida oli vürtsitatud tänapäevase popkultuuriga. Meie põhiboss Halil mängis Lumivalgekest, kes oli riietatud roosast siidist öösärgi taolisesse kleiti, teine boss Gena mängis kurja nõia osa, kellel oli no selline rinnapartii särgi alla puhutud et ohohooo.. printsiks oli meie tiimi kohalik libedik Mustafa ning ülejäänud olid siis pöialpoisid. Kuna me ise olieme näinud ainult seda osa, mida meie etendasime, siis oli ka endal jube lõbus tervet näidendi t esimest korda näha. Rahvas elas elavalt ja emotsioonaalselt kaasa ning nii mõnigi väikelaps lausa nuttis kurbades kohtades ( sellega meenub, et ka endal sai väiksena nuttes teatrist minema joostud, kui nõiaella lavale tuli ).
Nüüd siis aga sünnipäeva prallest. 23st saime Kemeri poole sõitma hakata. Koos Jussi ja Kallega ( Kaimo, kui loed seda, siis tea et need on sinu sõbrad Q House’st ;) ), kes on jube lahedad sägad, jõudsime algul mingisugusesse Kemeri välibaari istuma, kus ootasid meid juba nende sama kahe tüübi sõbrannad. Arvestades, et need kutid olid kõvad pralletajad, siis naised olid veel hullemad – välimuse ja pidutsemise järgi oleks nende vanuseks kõvasti 10 aastat vähem pakkunud. Sealt edasi viidi aga meid spetsiaalselt meie jaoks tellitud mikrobussiga kohalikku Kemeri klubisse Aura’s. Pidu oli kõva – oli ka ju mida tähistada! Terve õhtu tegid eestipoisid välja.. nii enne klubi kui klubis ja mitte mingeid kohalikke puskareid (H) Hommikul ärkasime.. ptüi! Kell neli lõunal ärkasime ilusti enda lošmanis, ostsime külmad õlled ning läksime randa. Tee peal kohtasime oma tiimiliiget Ayeguelli, kes millegipärast ei võtnud terve õhtu päikeseprille nina pealt ära ( teadagi miks :D ). Kuna sünnipäev veel kestis ja suured jutumehed nagu me oleme, leppisime kokku et lähme õhtul kümne paiku veel siia samasse kohalikku pubi-diskoteeki ( meenutab midagi sarnast nagu Nimega ). Polnud ju juba kaks nädalat niimoodi pidutsenud.. ja vanadus andis ka endast juba märku, nii et magasime ilusti hommikuni ning läksime tööle rõõmsalt ja täie tervise juures olles.
Üleval on meie enetrtainment team Antti sünnipäeva pidulaua peal ( puudu on veel Vanja, mini klubi boss Aljona ning meie jube lahe põhiboss Gena )
Suured atähhid Antti emale, kes saatis kodumaist lauakatet :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar