Rohkem kommentaare!

... et meil ka huvitavam lugeda oleks :)
Aitäh!
( 1. pilt - Kemer, 2. - meie tiim kohalikus kõrtsis )

Kloun olla on uhke ja hää!

Reede, 15. mai. Tänast päeva iseloomustaks hästi järgmine laulufraas: „Disko pole oluline, punk on põhiline.. see on siiski oluline, armas diskohuviline“ – nagu laulis meile kõigile kunagi Sal-Saller. Ah või et miks? ...sest meie miniklubis valitses täna täielik anarhia :D Lapsed läksid hulluks! Pidime alguses nendega vaikselt õues veeõhupalli mängima. Asi aga läks käest ära, kui Antti naljaviluks natuke pritsis ühte poissi, mille tõttu hakkasid kõik meie väikesed ja suured karvased ja sulelised õhupalle otsima. Leides neid mitumitu, oli ainult minutite küsimus kuniks miniklubi tualetid nägid välja nagu basseinid.. mina, Antti ja Naille läbimärjad ja mudilased rõõmsalt miniklubi sees lukustatud uste taga. Ja oiii milline rõõm neil silmist vastu säras kui nad nägid, et me klubisse ei pääse. Lõpuks sisse saades pidime endale kõrvatropid ja kaitsekilbid varuma, sest kiljumine oli lihtsalt kõrvulukustav ning erinevad pallid, klotsid ja nuiad lendasid meie poole :D Olukord aga rahunes õnneks kui Aljona ( miniklubi boss ) jõudis tagasi ja ütles, et nüüd hakkame näomaalinguid tegema. Anttil tuleb juba märksa paremini see maalimine välja kui mul, sest samal ajal kui mina harjutan kätt oma korvalluri „proffikarjääriks“, kritseldab tema laste nägudele erinevaid loomi ja muid tegelasi. Enne kossule minekut jõudsin õnneks ikkagi ühest tüdrukust teha bändi KISS liikme. Kuigi soov oli, et temast tuleks maailma armsaim kiisu, ei olnud mul piisavalt vilumust, et lapse näole seda maalida. Anttil see-eest aga jätkus seda rohkem.. koguni nii palju, et tema pintsli alt tuli üks sädelev liblikas, mingisugune monstrum ning kaks draculat.

Vahepalaks... näiteks keskpäeval toimus meil järjekordne veemäng. Selleks korraks oli surfilaua peal hüppenööriga hüppamine. Vaatad küll, et jube lihtne.. kuid kui sai siis järele proovitud – no hea oli kui ühe hüppe sai kirja.

Nüüd siis sellest, mis juhtus eile! Nagu näha, siis ei tule meie üllatumisel siin lõppu. Nimelt eile päeval toimus meil spetsiaalselt lastele mõeldud pidu. Kohale toodi suur lossikujuline batuut, korvpallibatuut ning rodeo. Lubatud oli ka klouni olemasolu. Millegipärast aga ei jõudnud kohalik naljavend meie peole seega tekkisgi küsimus, et miks tellida mujalt, kui hotellil on juba olemas kaks klouni animatsiooni tiimis – Antti ja Ersto. Endale kostüüme selga tõmmates ilmnes väike probleem. Nimelt tunked olid liiga lühikesed. Sobrades kiiresti peadpidi sajas erinevas kostüümis, leidsime lahenduse. Tunked tõmbasime jalga ning selga viskasime mingisuguse teise kostümka. Piltidel on ka näha, et minul läks selle kohapealt veits paremini, sest no Antti nägi oma nabakaga välja nagu transvestiidist kloun, kes on minemas just Love Parade’le :D Peale kõvat müramist meiega, rahmeldamist batuutidel ja rodeol pakuti lastele 10 erinevat sorti imemaitsvaid maiustusi. Mmm...

Märgiks veel ära.. no andke andeks, aga meie pole aru saanud veel, mis kohaga see türklase mõtlemine käib!?

Ciaooo! ;)

Rahvas nõudis pilte - rahvas sai pildid!

1. "homme lastakse vesi ka sisse"

2.-3. kummiparandus

4. chillout

Tegijatel juhtub!

Täna on meil siin juba teisipäev, 12. Mai. Suured suurted vabandused, et pole jõudnud mitu päeva netti.. küll on jube kiire olnud või siis on suur väsimus olnud või siis jälle pole netti olnud või siis, või siis. Praegu aga spetsiaalselt teie rõõmuks luuletasin kokku, et mul on vaja arved maksta ning tulin pausi ajaks koju internetti ( Antti jäi n.ö Memo’t abistama, mis siis näeb välja täpselt niimoodi: toovad kahepeale hotellist kaks väikest juhtmerulli ning ülejäänud aja jutustavad. See on kohalike meelest töö tegemine ) Täna on kahjuks meil selline päev siin, et paljud eestlased peavad lahkuma. No tegelt nii omavahel öeldes jääb alles ainult üks perekond, kuid pole hullu... küll neid tuleb juurde + ootame kõikki teid ikka veel külla :)

Just ütlesin Anttile, et peaks mõne päeva õhtusse saatma nii, et midagi erilist ei juhtuks – raskeks läheb see tihe kirjutamine :D Näiteks laupäeva õhtul leidsime, et meie jalgrattaluku võtmed on kadunud. On olemas selline ilusa eesti keelne lause nagu: „Leia igas asjas positiivsust!“ Ja just seda me ka tegime. Ah, et mis seal siis nii väga head on? Näiteks, juba kaks hommikut järjest oleme tööle jooksnud ( hommikune sörk on ju teadagi väga tervislik ), õhtul tagasi jalutanud ( õhtune rahustav jalutuskäik on vaata et veelgi tervislikum ) ning kogu selle aja vältel on süda täiesti rahul – rattad on ilusti kindlalt lukus! :) Eile lõunal muukisime lõpuks oma rattaluku lahti – olgu see jalutamine nii tervislik kui tahes aga no enam ei viitsi noh :D

Mis siis veel?! Aa.. eile peale mini klubi kinni panekut, chillisime veel hotelli bassu ääres ja rääkisime austraalia-lätlastega juttu üks tunnikese. Jutu lõpuks oli aeg juba nii kaugel, et vaja sõita koju, riided vahetada, veits puhata ning tagasi hotelli. Teepeal leidsime, et rataste esimesed rehvid on vähe tühjad, seega sõtkusime esimesse bensiinijaama, mis muidugi jäi meist mingisuguse 3km kaugusele. Sinna jõudes oli kohalik bensumees suur sõber meid aitama. No miks mitte, las siis aitab. Kuid me tarkpead ka ei arvestanud seda, et me oleme Türgis ja et nema d siin on türklased. Ühesõnaga see suur abikäsi suutis sellise supi kokku keerata, et Antti ratta esimene kumm oli täiesti tühi ( ventiil läks suures aitamises katki ). Õnneks aga mängib raha siin maal aga väga suurt rolli, seega telliti meile 15 liira eest kohalik service kohale, kes pani uue kummi, pumpas kõik ülejäänud ka ilusti täis ning parandas Antti ratta pidurid ära. Nüüd siis on ka Anttil pidurid. Hurraaa :D!

Üleval on mõnigad pildid:

1. meie läbi laste silmade ( üleval vasakus nurgas ja all paremas nurgas on meie joonistatud )

2. meie home sweet home in Turkey

3.-4. meie kõige kõrgem mägi siinkandis ( u. 2500m )

5. hommikune töölejooks

...

Antti, palju õnne sünnipäevaks!

( tekst on kirjutatud 10.05 )

Tere tere, vana kere.. nagu meil välismaaturistid siin juba puterdada üritavad J

..ja kõikidele emmedele ilusat emadepäeva ka meie poolt!

Eelmises blogis sai kirjutatud, et meil tuleb Lumivalgukese näidend ja peale seda lähme pidu panema. Ja nii oligi! Kõige pealt siis etendusest. Mul on kahju, tõeliselt kahju, et ei saanud seda etendust videomaterjalina salvestatud. Midagi nii kihvti ja naljakat pole ammu näinud. Tervet show’d võib kirjeldada kui Lumivalgekest uues kuues – mõnusas huumorikastmes mida oli vürtsitatud tänapäevase popkultuuriga. Meie põhiboss Halil mängis Lumivalgekest, kes oli riietatud roosast siidist öösärgi taolisesse kleiti, teine boss Gena mängis kurja nõia osa, kellel oli no selline rinnapartii särgi alla puhutud et ohohooo.. printsiks oli meie tiimi kohalik libedik Mustafa ning ülejäänud olid siis pöialpoisid. Kuna me ise olieme näinud ainult seda osa, mida meie etendasime, siis oli ka endal jube lõbus tervet näidendi t esimest korda näha. Rahvas elas elavalt ja emotsioonaalselt kaasa ning nii mõnigi väikelaps lausa nuttis kurbades kohtades ( sellega meenub, et ka endal sai väiksena nuttes teatrist minema joostud, kui nõiaella lavale tuli ).

Nüüd siis aga sünnipäeva prallest. 23st saime Kemeri poole sõitma hakata. Koos Jussi ja Kallega ( Kaimo, kui loed seda, siis tea et need on sinu sõbrad Q House’st ;) ), kes on jube lahedad sägad, jõudsime algul mingisugusesse Kemeri välibaari istuma, kus ootasid meid juba nende sama kahe tüübi sõbrannad. Arvestades, et need kutid olid kõvad pralletajad, siis naised olid veel hullemad – välimuse ja pidutsemise järgi oleks nende vanuseks kõvasti 10 aastat vähem pakkunud. Sealt edasi viidi aga meid spetsiaalselt meie jaoks tellitud mikrobussiga kohalikku Kemeri klubisse Aura’s. Pidu oli kõva – oli ka ju mida tähistada! Terve õhtu tegid eestipoisid välja.. nii enne klubi kui klubis ja mitte mingeid kohalikke puskareid (H) Hommikul ärkasime.. ptüi! Kell neli lõunal ärkasime ilusti enda lošmanis, ostsime külmad õlled ning läksime randa. Tee peal kohtasime oma tiimiliiget Ayeguelli, kes millegipärast ei võtnud terve õhtu päikeseprille nina pealt ära ( teadagi miks :D ). Kuna sünnipäev veel kestis ja suured jutumehed nagu me oleme, leppisime kokku et lähme õhtul kümne paiku veel siia samasse kohalikku pubi-diskoteeki ( meenutab midagi sarnast nagu Nimega ). Polnud ju juba kaks nädalat niimoodi pidutsenud.. ja vanadus andis ka endast juba märku, nii et magasime ilusti hommikuni ning läksime tööle rõõmsalt ja täie tervise juures olles.

Üleval on meie enetrtainment team Antti sünnipäeva pidulaua peal ( puudu on veel Vanja, mini klubi boss Aljona ning meie jube lahe põhiboss Gena )

Suured atähhid Antti emale, kes saatis kodumaist lauakatet :)

Vaba päev on tulemas - halleluuja!

„Täna oli hea pidu, hüppame nüüd ratta selga ja lähme koju!“ ...ütlesime eile omaette diskolt läbimärjana välja tulles.

Enivei, mida ma kohe esimesena tahan ära mainida, on see, et nii nii palju head vastukaja on tulnud meie blogi kohta JLihtsalt super! Jube hea on kuulda ja lugeda selle kohta,et leidub inimesi kes hoiab meie tegemistel silma.. kas siis töö juures samal ajal kui boss parajasti kuklasse ei hinga, niisama ajaviiteks või siis õhtujutuks. Suured tänud teile kõigile selle eest!

Nüüd siis asja kallale. Juba mitmendat päeva ootan, et saaks kätte fotod, mis lasime teha ühe kohaliku elukaga. Vihjeks nii palju, et see ilus kurjam vahetab värvi.. nii et oli tükk tegemist enne kui ta jälle põõsastest üles leidsime. Ilmataat aga on vist millegi pärast hetkel turistide peale vihane, sest.. no palun väga vabandust, aga kui ma maksan ikka paraja kopika, et saada endale mõnus annus päikest kehale ja hingele, ning mind ootavad täpselt sellised vihmapilved nagu koduski, siis ei ole see just midagi toredat. Aga kõik peaks ilmateate kohaselt paari päeva pärast muutuma. Let’s hope so!

Päeval sai jälle kõvasti nalja. Nimelt täna õhtul on meil kavas etendus Lumivalgeke, kus näitlevad kõik meie tiimiliikmed. Nüüd siis võite kolm korda arvata, kes meie Anttiga seal oleme. Vot ei ole prints ja Lumivalgeke, hoopis ühed pöialpoistest :P Prints on meie tiimist Vanja ning Lumivalgukeseks on terve entertainment’i tiimi põhiboss Halil ise. Lisaks teevad kaasa veel ka meie väiksed sõbrad Mini Klubist. Proov oli igatahes jube lahe.

Eile lisandus meie tiimiga veel ka Ayeguel-i ( tema tegeleb meil joogade-tantsimistega ja üleüldse fitnessiga ) õde. Muidu on mõlemad jube toredad ja vahvad tüdrukud, aga no nüüd on meil tiimis siis juba kaks suht umbkeelset liiget, kes kumbki ei oska ei vene- ega inglise keelt. Eks sa katsu viipekeeles türklastega suhelda – pole just kergemate killast. Kuid, asi paraneb! Eile näiteks kirjutasime terve A4 suuruse lehe täis elementaarseid eesti keelseid väljendeid ja lauseid, mida kõik usinasti nüüd õpivad. Jube pull :D Täna üks eesti turist ütles ise ka, et meil on siin nagu võõrkeele laager.

Kuid tänase päeva põhisündmus on veel ees. Nimelt... „homme on meil va-ba päev, seda ei juhtu i-ga päev, sünnipäevalaps.. sa võta veel üks naps! Lalalaa-lalalalaa“ Antti saab ju kohe kohe, täpsemalt pühapäeval, ametlikult täiskasvanuks. Seda läheme täna peale õhtust etendust ka tähistama koos kahe eestlasest turistiga. Muideks, meil tuleb koguni topelttähistamine, sest ühel tüübil on 11. pidupäev. Igatahes, homme loodame teile ka pilte näidata ja oma prasdnikust rääkida. Nüüd aga ciao-pakaa, olge tublid